KADRIMÕTTEID 2023 12. jaanuar Eesti Rahvapärimuse Kool

PILDID GALERIIS Eesti Rahvapärimuse Kooli KADRIDEST ÜLE EESTI: KADRID ÜLE EESTI


Tartu, Nõo, Kohtla-Järve, Rakvere, Laekvere, Vinni-Pajusti, Haljala, Tallinn, Kuristiku, Kopli, Harju-Risti, taas Nõo - kadrisid 2023 oli väga palju. Võrratu tseremoonia, vanad kombed, esemed, mis kõik väärt õpetamist, teada saamist, jagamist, taasavastamist. Ja need regilaulud – minu repertuaaris on mardi-kadrilaule ainult 37, aga meie arhiivis on neid palju-palju enam. Need laulud ootavad avastamist, enda laulja leidmist.

Sellele aastal osales Eesti Rahvapärimuse Kooli kadrikombestiku loengutes erakordselt palju noori (221 noort), lastele toimus 23 kadrikombestiku programmi „… JA KADRI ÜLE KARJA“, noortele neli loeng-seminari „AMMU KADRI OODETIE…“,  kadrid käisid päriselt sandis üheksal korral. Oli 1063 kilomeetrit rännakuid üle Eesti - erinevad koolid, lasteaiad, huvikeskused, raamatukogud, rahvamajad.

Mis jääb meelde?

• Hiigelsuurte lumeräitsakate vahel varahommikune sõit Tallinnas, Ruusa imekaunis kadriema ja vägevaim kadrikaru, säravad-laulvad-improviseerivad-kaasamängivad õpetajad Haljalas, kõige väiksemad kadrid Tartus Raadil, sõberkool Nõo Põhikooli kostümeeritud imekaunid kadrid, kadride traditsioon Kuristiku Gümnaasiumis, ootamatu sandiskäik ühe klassiga, kadridele temperamentselt kaasaelanud rahvatantsijad Ruusal, Kopli erakordselt tore publik, sanditamise tseremoonias osalenud lapsed, noored ja suured, Risti, Laekvere, Haljala ja teiste kohtade ülimalt kodune ja soe vastuvõtt.
  
  Meie pärimuskultuuri kandvad hinged Liina Hendrikson, Marge Trumsi, Helgi Kopliorg. Küllakutsujad Gerly Liibek, Jaana Hamer, Tiiu Vainola, Külli Ratassepp, Reemet Ruuben, Terje Andresson. Ülivahvate piltide tegijad Kati Visnap, Viia Kursk. Väga palju suurepäraseid õpetajaid, kes tegid kõik, et kadriprogrammid õnnestuksid. Paljude nimesid kahjuks ei tea, mõned siiski - Heli Leedjärv (Nõo), Viia Kursk (Kuristiku), Ruti Tasuja (Haljala).
  
  Kõik kadrid – nii need, kes päriselt sandis käisid, kui need, kes programmis kaasa tegid ja need, keda seminaride ajal kostümeerida sai. Mitte üks kadri ei olnud vähemtähtis. Ja puuhalust kadrititt oli kogu aeg tähelepanu keskpunktis – teda mäletasid suured ja imestasid lapsed.
  
  Piirkonniti on tunda tugevaid traditsiooni erinevusi. Et „Varsti need mardid ja kadrid ära kaovad.“ tõeks ei saaks, on õpetajad samal meelel - vaja on pärimusõpet lastele ja noortele. Kui laps ei tea, siis kadri ei tee.
  
  Üks oli igalpool sama – kadrihelge vastuvõtt - kadrisid oodatakse ja mida aasta edasi, seda enam.
  
  Õpetaja räägib kadriprogrammist: „Selliseid tegelasi, regilaule ei teata. Just laulud on kadunud, keegi ei laula neid, on üks-sama laul ja kõik. Kui seegi. Kommetest ei räägita ja lapsed ei tea.“

Kuulsin lugu, mis peegeldab meie ümbritsevat elu-olu:
Halloweeni ajal said lapsed Tallinnas suure maja uksetaguseid läbi käies palju nänni. Nii kui uksel öeldi „Komm või pomm?!“ nii anti midagi, väga kiiresti läks ja ei olnud vaja mingeid pikki laule ega midagi. Lastel hea meel, kõik käis nii ruttu ja kiiresti saadi suur saak. Loo rääkija lõpetas järgmiste sõnadega: "Ega need meie mardid ja kadrid varsti ära kaovad."

Hääd ütlemised. Panen kooli koridoris tohutuid kadriasju kokku, parasjagu korjan kadrivitsasid, üks õpetaja läheb mööda: „Vitsad kaasa, jah?“. Kinnitan: „Jaa, vitsad kaasa.“, õpetaja: „Omad vitsad peksavad!“ Naer.
On jah nii; see oli üks vaimukas ütlemine küll. 

Pildil kadrid koolimajas, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 1.b klass.
Pildi tegi õpetaja Viia Kursk.