Uudised

LAULUMÄNGUD Põlvas 28.09.2023 02. oktoober Eesti Rahvapärimuse Kool

RÄNDAV PÄRIMUSKOOL
Pärimuskursus „LAULUMÄNGUD“ Põlvas, Meie Stuudio Tantsukoolis
28.09.2023

Üks laulumäng võrdub mitu lugu, varianti, väga palju võimalusi ja väga palju inimesi.


Näiteks kõige lihtsam lugu - lustlik, marumölluga lõppev KARUOTI 7 POEGA. Ise usun alati, et see on nii levinud, et kõik juba teavad. Hulk aastaid tagasi mängitud kooli vahetunnis, terve kool teadis, nüüd mängid, lastega, suurtega…

Ja ongi nii, et peaaegu kõigil on kuskil passiivses pärimuses midagi nagu olemas; teatakse üht või teist mänguviisi, sarnast mängu, lugu, midagi taolist. Ent iga kord on ka neid, kes ei tea või ammu-ammu seda lastega mänginud ei ole. Ja küll on lõbus ja ülilihtne laulumäng, mida (taas)avastada, teha lastega kodus, koolis, lasteaias. Suurepärane mäng liikumistunniks ja ka täiskasvanutega tegelemiseks!

Osalejad karuoti loost: „Sul ei ole vaja muud kui ise olla.“, „Just see on vabastav!“
Oled 8 tundi kursusel, teed, õpid, laulad, mängid, tantsid laulumänge päev läbi, aga –

KUNA JA KUS ÜLDSE SAAB TÄNAPÄEVAL LAULUMÄNGE KASUTADA?

Õpetajad räägivad:
• kogukonna sündmustel
• laua taga peol (!)
• tunnis koos lastega
• käsitöö tunni alguses
• kooli loovusringis
• peres enda lastega
(loetelu ei ole kaugeltki lõplik)

MIDA LAULUMÄNGUD ANNAVAD?
• õpetavad sõnavara
• arendavad tempo ja rütmi tunnetust, väljendusoskust, esinemisjulgust
• annavad võimaluse emotsioonide väljaelamiseks!
• aitavad kiiret elutempot maha võtta!
• annavad niidiotsa lugude jutustamise juurde

Nii jõudsime laulumängudest perepärimuse lugudeni elust, surmast, sellest, mida tänapäeva lapsed ja noored teavad, sellest, mida nad vajavad, aga mõnikord meie - täiskasvanud - neil teada ja kogeda ei lase ja edasi ei anna. Ometi on meie enda lugu kõige olulisem kui elame ja oleme siin, Eestis.

Põlvamaa osalejad kannavad, jätkavad, annavad traditsiooni edasi.

Pildil hetk kursusest
Vanaemamäng (Sangaste 1909/1889), õpetab Merili Ermel.

Laulumängudest rääkis, mängis ja laulis koos osalejatega Terje Puistaja

Näiteks kõige lihtsam lugu - lustlik, marumölluga lõppev KARUOTI 7 POEGA. Ise usun alati, et see on nii levinud, et kõik juba teavad. Hulk aastaid tagasi mängitud kooli vahetunnis, terve kool teadis, nüüd mängid, lastega, suurtega…

Ja ongi nii, et peaaegu kõigil on kuskil passiivses pärimuses midagi nagu olemas; teatakse üht või teist mänguviisi, sarnast mängu, lugu, midagi taolist. Ent iga kord on ka neid, kes ei tea või ammu-ammu seda lastega mänginud ei ole. Ja küll on lõbus ja ülilihtne laulumäng, mida (taas)avastada, teha lastega kodus, koolis, lasteaias. Suurepärane mäng liikumistunniks ja ka täiskasvanutega tegelemiseks!

Osalejad karuoti loost: „Sul ei ole vaja muud kui ise olla.“, „Just see on vabastav!“
Oled 8 tundi kursusel, teed, õpid, laulad, mängid, tantsid laulumänge päev läbi, aga –


KUNA JA KUS ÜLDSE SAAB TÄNAPÄEVAL LAULUMÄNGE KASUTADA?

Õpetajad räägivad:
• kogukonna sündmustel
• laua taga peol (!)
• tunnis koos lastega
• käsitöö tunni alguses
• kooli loovusringis
• peres enda lastega
(loetelu ei ole kaugeltki lõplik)

MIDA LAULUMÄNGUD ANNAVAD?
• õpetavad sõnavara
• arendavad tempo ja rütmi tunnetust, väljendusoskust, esinemisjulgust
• annavad võimaluse emotsioonide väljaelamiseks!
• aitavad kiiret elutempot maha võtta!
• annavad niidiotsa lugude jutustamise juurde

Nii jõudsime laulumängudest perepärimuse lugudeni elust, surmast, sellest, mida tänapäeva lapsed ja noored teavad, sellest, mida nad vajavad, aga mõnikord meie - täiskasvanud - neil teada ja kogeda ei lase ja edasi ei anna. Ometi on meie enda lugu kõige olulisem kui elame ja oleme siin, Eestis.

Põlvamaa osalejad kannavad, jätkavad, annavad traditsiooni edasi.

Pildil hetk kursusest
Vanaemamäng (Sangaste 1909/1889), õpetab Merili Ermel.

Laulumängudest rääkis, mängis ja laulis koos osalejatega Terje Puistaja